Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel kaardistati perioodil 18. - 24. märts 2 018 ettevõtja (sh 124 tulu teeniva vabaühenduse) hetkeolukord. Ankeedile vastanud ettevõtjad on tööandjaks 18 741 inimesele üle Eesti. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitas tulemused ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Tegevuse peatumist vähemalt järgmiseks 2 kuuks prognoosib üle Eesti 63% küsitlusele vastanud ettevõtetest

Küsitluse tulemusena selgus, et:

• 52,43% vastanud ettevõtjatest usub, et neil tuleb lähiajal töötajaid koondada.
• Kõige enam on oodata koondamisi toitlustuse valdkonnas, kõige vähem finants- ja administreerimisteenuste valdkonnas.
• 74,38% vastanud ettevõtjatest hindavad lähinädalate käibelanguseks 51-100% võrreldes möödunud aasta 6 kuu keskmisega.
• Palga maksmise võimekus vähemalt järgmiseks 3 kuuks on 9,61% vastanud ettevõtetest.
• 54,71% vastanud ettevõtetest on laenu- ja/või liisingukoormus.

Enamik ettevõtteid on küsimustiku täitnud enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist. 
Kagu-Eesti ettevõtluskonsultandi Kuldar Leisi sõnul vastas küsitlusele Valgamaalt 76 erasektori tööandjat, Võrumaalt 59 ja Põlvamaalt 35, kusjuures valdade kaupa jagunesid vastajad ühtlaselt vastavalt valla/linna suurusele. Sektoriti on rohkem vastajaid turismi, teeninduse, töötleva tööstuse ja toitlustuse valdkonnas.

Valgamaal vastanud ettevõtetest kaalub koondamisplaane 27%, Võrumaal 24% ja Põlvamaal 19%, mis arvestades ainuüksi küsitlusele vastanute hulka tähendaks kolme maakonna peale kokku 212 koondatud töökohta.

Kõige suuremat käibelangust on näha turismivaldkonnas sõltuvalt maakonnast 92-100% ja toitlustuses 94%. Tööstusettevõtete probleemiks on tellimuste tühistamine ja aeglustunud materjalide ning kaupade liikumine.

Leis lisab, et kolmes maakonnas on pilt üsna sarnane: kõigepealt said pihta turism, toitlustus, teenindus, nendes valdkondades näitavad lähikuud kas suudetakse olukorra taastumiseni äriliselt ellu jääda. Töötlevasse tööstusse jõuab kriis tõsisemalt mõnekuise hilinemisega, seega raskeim aeg hakkab suve algusest, kui vanad tellimused on täidetud ning uusi peale ei tule. Suhteliselt lihtsamalt on võimalik kriis üle elada sektoritel, mis on seotud e-teenustega ning toidu- ja esmatarbekaupade tootmisega. Võtmeküsimuseks saab kulude kokku tõmbamise kiirus (palgad ja muud kulud) ning ümberorienteerumise võimekus variantidele, läbi mille on võimalik äri edasi ajada.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul seisavad väga paljudel ettevõtjatel ees rasked valikud, mida illustreerivad läbiviidud küsitluse tulemused. Huul rõhutab, et ka need ettevõtjad, kelleni kriis veel ei ole jõudnud kogu oma raskuses, peaksid arvestama, et see võib olla ainult aja küsimus.

Huule sõnul on maakondlikud arenduskeskused juba alustanud teenuste uuendamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida ettevõtjad kriisiolukorras vajavad, selleks teeme koostööd nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsustega. Esialgne ülevaade neist valmib orienteeruvalt aprillikuu keskpaigaks.

Ettevõtjaid oodatakse pöörduma endale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus on võimalik saada tasuta nõustamist ning koostöös konsultandiga panna paika järgmised sammud olukorras hakkama saamiseks.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku kuulub 15 maakondlikku arenduskeskust, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele ja vabaühendustele. Võrgustikus töötab kokku 160 inimest, nende hulgas enam kui 45 ettevõtluskonsultanti. Valgamaa arenguagentuur kontaktid https://www.arenguagentuur.ee/kontakt/.

Lisainfo:

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: https://www.arenduskeskused.ee/eesti-ettevotete-kriisiabikeskuse-tulemused-2020/