Kindlasti oli see mulle üllatus. See, et inimene oma tööd hästi püüab teha, on ju normaalne. Ega ma siiani tea, kes mind nominendiks esitas.
Hea meel on, et Valgamaa noored on muutunud aktiivsemaks. Tunnustus kuulub ka mini- ja õpilasfirmade juhendajatele, kelle panused on olulised. Seda tööd ei saa teha üksi. Toeks on koolid, kes lubavad õpilastel käia koolitustel ja väljasõitudel, ning omavalitsuste liit, kes aitab rahaga.
Samas annab taoline märkamine indu juurde. Kuni on noori ja neid, kes tahavad neid juhendada, jätkan ka mina oma tööd, mis mulle palju rõõmu pakub.
Kust tuli idee alustada noorte konkursi «Nupp nokib» korraldamist?
«Võtsin veidi šnitti Saaremaalt. Seejärel haarasin nööbist kinni Marek Mekil, kelle juhendatavad minifirmad olid selleks ajaks juba edu saavutanud, ja rääkisin talle plaanist käivitada Valgamaal noorte ettevõtjate konkurss. Koos töötasime välja reeglid.
Kuidas noored on selle vastu võtnud?
«Huvi on aasta-aastalt kasvanud. Sügisel alustas «Nupp nokib» kolmandat hooaega. Esimesele seminarile tuli lausa sada noort huvilist. Sel aastal on õpilas- ja minifirmade tase üllatavalt kõrge. Asutatud on maakonnas kaks mini-minifirmat, neli õpilasfirmat ja 15 minifirmat.
Kuidas neil tänavu läinud on?
«Valga põhikooli hiljutisel laadal osales 18 mini- ja õpilasfirmat. Sealt sõitsime õhtul kohe Pärnusse õpilasfirmade laadale, kus meil läks väga hästi.
Parima minifirma auhinna pälvis Valga põhikooli Võime, kes valmistab meevõid. Mini-minifirmade parima toote auhinna pälvis Lüllemäe kooli 6. klassi õpilaste tiim Kellassepad, kes valmistab parkimiskelli. Suurima läbimüügiga minifirma tiitli sai Keeni kooli Rye Mice, kes teeb käsitööšokolaadi.
Nädal hiljem käisime Tartus minifirmade laadal, kust tõime koju parima noore üksiküritaja tiitli. Selle pälvis Valga põhikooli Koduingel, kes valmistab ingleid, mis pannakse tulekustutitele. Järgmine suurem laat ootab noori ees veebruaris Tallinnas, kus osaleb üle 300 õpilas- ja minifirma. Kiidan noori, kes juba pooleteise kuuga suutsid laadale minekuks tooted valmis teha.
Millistes ametites olete varem töötanud?
Pärast Valga gümnaasiumi lõpetamist läksin õppima Tallinnasse kaubandustehnikumi toiduainete eriala. Esimene töökoht oli aga hoopis Tartu Kommertspanga Valga osakonna valuutavahetuspunktis. See oli hullumeelne, kuid huvitav aeg. Tõin turu valuutapunkti kilekotiga pangast sularaha, ei mingeid turvamehi.
Pärast panga pankrotti töötasin maavolikogus (omavalitsuste liidu eelkäija – toim) kantselei juhatajana, seejärel Kagu-Eesti ettevõtluskeskuse Valga filiaalis ettevõtluskonsultandina. Äriplaanidest ei teadnud siis veel keegi eriti midagi. Koos alustavate ettevõtjatega õppisin ka mina.
Terve meie neljaliikmeline pere on spordipisikust nakatunud ja see on puhtalt minu abikaasa Tiidu teene.
1997. aastal asutati Valgamaa äriinfokeskus, millest välja kasvanud praegune arenguagentuur. Töötasime seal esmalt Krista Kinguga kahekesi: korraldasime ettevõtjatele seminare, koolitusi ja ekskursioone. Ettevõtjaid käisid nõustamas Rootsi konsultandid ja meie käisime Rootsis õppereisidel.