Valgamaa ettevõtluskeskkond

Valgamaa pindala – 1 917,09 km²
Omavalitsusüksusi – 3 valda (Valga, Tõrva, Otepää)
Asustustihedus – 14,8 elanikku km² kohta

Rahvaarvult on Valgamaa 15 maakonna hulgas 12. kohal ja pindalalt 14. kohal.  Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Valga maakonnas 28 370  inimest, mis on 2,14% kogu Eesti rahvastikust. Tööealiste elanike arv on 17 818, mis on 62% rahvastikust. Maakonna rahvastikust moodustavad eestlased 80%. Maakonna registreeritud töötuse määr oli 2018. aasta lõpu seisuga 8,8% (Ida-Virumaa järel 2.kohal Eestis) ehk tööta oli 1114 inimest, sh vähenenud töövõimega isikute arv 406.

OMAVALITSUSÜKSUSTE VÕRDLUS        
Näitaja Otepää vald Tõrva vald Valga vald KOKKU
Rahvaarv, 1. jaanuar 2019 6 590 6 214 16 505 29 309
Elussünnid, 2018 65 64 143 272
Surmad, 2018 102 92 258 452
Loomulik iive, 2018 -37 -28 -115 -180
Sisseränne, 2018 261 199 491 951
Väljaränne, 2018 264 227 584 1 075
Rändesaldo, 2018 -3 -28 -93 -124
Rahvaarvu muutus, 1. jaanuar 2018–2019 (protsenti) -0,60 -0,91 -1,28 -0,93
Ülalpeetavate määr, 1. jaanuar 2018 55,8 59,4 59,2 58
Kohalike eelarvete põhitegevuse tulud kokku, 2017 (tuhat eurot) 8 375,6 8 147,3 20 026,8 36 550
füüsilise isiku tulumaks 4 288,5 3 757,8 8 025,1 16 071
saadavad toetused tegevuskuludeks 3 142,6 3 236,6 9 813,6 16 193
Kohalike eelarvete põhitegevuse kulud kokku, 2017 (tuhat eurot) 9 834,5 8 882,7 22 878,9 41 596
üldised valitsemissektori teenused 967,1 1 440,4 2 602,7 5 010
majandus 870,8 1 267,1 3 133,6 5 272
haridus 5 247,4 3 890,7 9 271,0 18 409
sotsiaalne kaitse 611,0 815,6 3 091,7 4 518
Toetus toimetulekupiiri tagamiseks, 2018 (tuhat eurot) 81,7 62,0 662,5 806
Toetus toimetulekupiiri tagamiseks, 2018 (eurot rahuldatud taotluse kohta) 222,7 165,8 214,2 603
Registreeritud töötud, 2018 160 179 775 1 114
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, 2018 (eurot) 1 089,00 1 069,16 982,90 1 047
mehed 1 190,09 1 194,63 1 072,50 1 152
naised 981,46 938,47 899,17 940
Brutotulu saajad keskmiselt kuus, 2018 2 517 2 298 5 427 10 242
mehed 1 297 1 172 2 622 5 091
naised 1 220 1 126 2 806 5 152
Üldhariduskoolid päevaõppes, 2018/2019 4 5 8 17
Üldhariduskoolide päevaõppe õpilased, 2018/2019 729 585 1 594 2 908

Valgamaa ettevõtlus ja majandus

Valgamaal oli ettevõtete arv seisuga 31.12.2018 1987, sh füüsilisest isikust ettevõtjaid 627 ehk 31 %. Valgamaal on mikroettevõtete osakaal (alla 10 töötajaga ettevõtted)  94,82 % kõigist Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvatest maakonna ettevõtetest.

2017. a. oli Valgamaal 1000 elaniku kohta 50 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv (2017) oli 1400, sh hulgi ja jaekaubandusvaldkonnas 266, ehituses 189, töötlevas tööstuses 155.

Tööga hõivatud isikute arv oli kõige suurem töötlevas tööstuses 4873, hulgi ja jaekaubanduses 1781, ehituses 1550.
Keskmine brutokuupalk 995 EUR. Võrdluseks sama näitaja Võrumaal 1028 EUR, Põlvamaal 1003 EUR.

Valgamaa ettevõtete müügitulu 2017 aastal oli  677 mln eurot. Eksport moodustab müügitulust  17%, so 114 milj eur aastas. Eksportivaid ettevõtteid oli 169.

Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt töötajatele kogusummas kõige enam väljamakseid ning samas olid ka suuremad tööandjad piirkonnas: avalik haldus ja riigikaitse ning puidu- ja mööblitööstus.

Suurima käibega ettevõtted (2018):

  • UPM-Kymmene Otepää AS51,2 milj EUR - 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.
  • Atria Eesti AS37,9 milj  EUR - üks suurematest Eesti toiduainekontsernidest, mis hõlmab täielikku tootmisahelat alates oma seakasvatusest, lõpetades valmistoodete müügiga. Pakub kolme kaubamärgi, Maks & Moorits, Wõro ja VK all kokku ligi 300 erinevat toodet. 

Suuremad tööandjad (2018 töötajate arv):
             AS Valga Haigla  275
             UPM-Kymmene Otepää AS  254
             Atria Eesti AS  244

Suuremad eksportijad (2018)

  • OÜ ENGEROS OTEPÄÄ13,7 miljEUR - tegevusvaldkonnaks on kasutatud rasketehnika ost ja müük.
  • Gomab OÜ 5,5 miljEUR – täispuitmööbli tootja, olnud turul 40 aastat.
  • ACLIMA Baltic Aktsiaselts6,4milj EUR - õmblusettevõte, misalustas tegevust 1999.a. Toodanguks on põhiliselt peenvillastest trikotaažkangastest funktsionaalse spordipesu ja eriotstarbelise alus- ja pealisrõivad.

01.01.2018 seisuga oli Valgamaal 1987 tegutsevat ettevõtet (Tabel 1). Kõigist äriregistris registreeritud maakonna ettevõtetest oli tegutsevate ettevõtete osakaal 65,15 % (Tabel 2). Kõige sagedamini esinevaks õiguslikuks vormiks on seejuures osaühingud ning FIE-d. Osaühingute osakaal kõigist maakonna tegutsevatest ettevõtetest on 65,83 % (Tabel 1) ja kõigist äriregistris registreeritud maakonna ettevõtetest 70,58 % (Tabel 2).

Tabel 1: Valgamaal tegutsevad ettevõtted 31.12.2018 seisuga

Õiguslik vorm 2017 a 2018 a
Füüsilisest isikust ettevõtja 640 627
Osaühing 1 226 1 308
Aktsiaselts 39 37
Täisühing 3 3
Usaldusühing 2 3
Tulundusühistu 8 8
Välismaa äriühingu filiaal 1 1
KOKKU 1919 1987

Tabel 2: Kõik maakonna ettevõtted (ka mitte tegutsevad), mis on registreeritud äriregistris õigusliku vormi järgi 31. detsembri seisuga

Õiguslik vorm 2017 2018
Füüsilisest isikust ettevõtja 869 830
Täisühing 10 10
Usaldusühing 13 12
Osaühing 2 077 2 236
Aktsiaselts 47 46
Tulundusühistu 33 33
Välismaa äriühingu filiaal 1 1
KOKKU 3 050 3 168

Valgamaal on suur mikroettevõtete osakaal. 2018. aastal moodustasid alla 10 töötajaga ettevõtted 94,82 % (Tabel 3) kõigist Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvatest maakonna ettevõtetest. 

Tabel 3. Valga maakonna ettevõtted töötajate arvu järgi ja osakaal 2018. aastal

Töötajate arv ettevõttes ettevõtete arv osakaal kõigist ettevõtetest (%)
KOKKU 1 987 100
250 ja enam 3 0,15
50-249 21 1,06
10-49 79 3,98
Vähem kui 10 1 884 94,82

01.01.2018 seisuga tegutseb Valga maakonnas kõige rohkem ettevõtteid põllu-, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas (mis on ka primaarsektor), ehk 24 % (Tabel 4) kõigist maakonna tegutsevatest ettevõtetest.

Tabel 4. Valga maakonna ettevõtete jaotus tegevusala (EMTAK 2008) järgi

Vaatlusperiood 2017 2018
Tegevusalad kokku 1 919 1 987
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (primaarsektor) 453 477
Mäetööstus 6 6
Töötlev tööstus 162 170
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 5 4
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 6 5
Ehitus 195 212
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 287 283
Veondus ja laondus 107 111
Majutus ja toitlustus 100 102
Info ja side 41 37
Finants- ja kindlustustegevus 10 9
Kinnisvaraalane tegevus 73 74
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 145 162
Haldus- ja abitegevused 74 72
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 0 0
Haridus 20 26
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 33 38
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 44 54
Muud teenindavad tegevused 158 145

Allikas: Statistikaamet

Kõige suurem hõivatus maakonnas on teenuste osutamise sektoris ehk tetsiaarsektoris* (Joonis 1), samasugune jaotumine on kogu Eestis.
*Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).

Joonis 1. Tööga hõivatud maakonna ja majandussektori järgi kogu Eesti võrdluses 2018. aastal

Tabel 5. Tööhõive määr* maakonna ja vanuserühma järgi (%).
* Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus**.
**
Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

Vanuserühm 2016 2017 2018
15-74 54,1 58,1 56,4
15-24 24,6 37,9 32,9
25-49 77,5 80,5 75,4
50-69 56,8 52,8 57,8
50-74 47,9 46,7 50,6
16 kuni pensioniiga 66,0 68,8 66,9
15-64 63,3 66,7 64,1
15-69 58,6 61,7 59,7
15 ja vanemad 47,2 50,5 48,8
20-64 69,6 71,1 71,0

Tabel 6. 31.detsember 2018 seisuga Eesti Töötukassas arvel olnud töötute* arv Valgamaal
*
Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd.

    Sugu Vanus Mehed Naised
Töötukassa maakondlik osakond Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 55+ 16-24 25-54 55+ 16-24 25-54 55+
Valgamaa 1 041 538 503 95 647 299 44 326 168 51 321 131

Allikas: Eesti Töötukassa

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis. Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1455 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas. Valga maakonnas oli keskmine brutokuupalk oli IV kvartalis 1384 eurot, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 7,2% ja eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 8,9%. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1327 eurot, novembris 1369 eurot ja detsembris 1455 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta IV kvartalis 7,85 eurot ja see tõusis eelmise kvartaliga võrreldes 4,5%.

Tabel 7. Keskmine brutopalk Eestis ja Valga maakonnas 2018 aastal

Keskmine brutokuupalk 2018
Eesti 1 310
Valga maakond 995

Palgataseme järgi oli Valgamaa 2017. aastal Eestis üks viimaseid, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu* oli 969 eurot (Joonis 2). Brutotulu saajaid oli 10 759. Eesti keskmine kuukeskmine brutotulu oli 2017. aastal 1058 eurot.
*Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu – palgatöötaja keskmine brutotulu kuus jagatud tulu saajate kuukeskmise arvuga.

Tabel 8. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu ja brutotulu saajad piirkonna/haldusüksuse, soo järgi 2015-2017 aasta.

Piirkond/ Haldusüksus Näitaja Sugu 2015 2016 2017
Kogu Eesti Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Mehed 1 155 1 214 1 305
Naised 888 948 1 019
Brutotulu saajad Mehed 243 936 244 230 251 329
Naised 276 189 275 543 277 406
Lõuna-Eesti Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Mehed 1 061 1 118 1 199
Naised 842 897 961
Brutotulu saajad Mehed 56 158 56 201 57 449
Naised 62 850 62 763 62 895
Valga maakond Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot Mehed 950 1 004 1 077
Naised 756 812 865
Brutotulu saajad Mehed 5 225 5 257 5 320
Naised 5 550 5 485 5 439

Joonis 2. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakonna järgi 2017. aastal.

Allikas: Statistikaamet 

Uuendatud 22.07.2019

Kultuuripärand