Eestis sureb igal aastal vähki ligi 4000 inimest. Mitmed nendest juhtumitest võiksid aga olla ennetatavad või ravitavad, kui inimesed käiksid aktiivselt sõeluuringutel, kirjutab Maria Suurna.

Eestis korraldatakse kolme sõeluuringut: rinna-, emakakaela- ja soolevähi oma. Tegemist on terviseuuringuga, mis on mõeldud tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanuses inimestele ning uuringu eesmärk on avastada vähieelne seisund või vähk võimalikult varajases staadiumis, mil see on kergemini ravitav.

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse naisi vanuses 30–65 aastat, rinnavähi sõeluuringule vanuses 50–74. Soolevähi uuringule on oodatud nii mehed kui ka naised vanuses 60–68. Juttu on olnud ka nende vanusevahemike suurendamisest, ent esmalt tuleb tööd teha selle nimel, et praegustes hoolikalt valitud sihtrühmades jõuaks sõeluuringu hõlmatus 70 protsendini. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kõigile sihtrühma liikmetele, kes vajavad lisauuringud, oleks tasuta lisauuringud tagatud.

70 protsendini on vaja jõuda selleks, et vähki haigestumus ja suremus hakkaks vähenema. Kuigi viimastel aastatel on sõeluuringutel osalemise aktiivsus tublisti kasvanud, jääb see veel siiski alla soovitud protsendi. Samal ajal on näha, et teavituskampaaniad ja teenuseuuendused on tulemusi andnud, sest möödunud aastal oli kõigi kolme sõeluuringu osalus rekordiliselt kõrge.

Rinnavähi sõeluuringu hõlmatus oli Tervise Arengu Instituudi andmetel eelmisel aastal 64,5 protsenti, emakaelavähi sõeluuringu oma 64 protsenti ja soolevähi oma 60,4 protsenti. Miks osalus veel 70 protsendini ei küüni?

 

Kõige madalam hõlmatus on Ida-Virumaal

Tegelikult on maakondi, kus seis on juba väga hea. Tervisekassa andmetel ulatus möödunud aastal rinnavähi sõeluuringu hõlmatus üle 70 protsenti lausa seitsmes maakonnas, Hiiu-, Järva-, Jõgeva-, Põlva-, Rapla-, Saare- ja Võrumaal. Soolevähi sõeluuringu puhul kolmes, Jõgeva-, Tartu- ja Võrumaal.

Emakakaelavähi sõeluuringus sai ihaldatud protsendi kätte vaid ühes maakonnas, Saaremaal. Teistes maakondades jäävad hõlmatused suuremalt jaolt 60 ja 70 protsendi vahele, küll aga on madalamaid numbreid märgata Ida-Virumaal, kus veel ei küündi ühegi sõeluuringu hõlmatus 60 protsendini.

Selle taga võib olla mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt võib põhjus olla madalas teadlikkuses, näiteks arvatakse, et sõeluuringule tuleb minna vaid siis, kui midagi viga on. Varajases staadiumis vähk endast aga märku ei anna ning seetõttu on oluline minna sõeluuringule ka siis, kui kaebused puuduvad. Madal teadlikkus võib teatud juhtudel olla keelebarjääris. Kuigi Tervisekassa teeb teavitustööd ka vene keeles, võib sõeluuringu olulisuse sõnum osadele siiski kaugeks jääda.

Teiselt poolt võib otsa vaadata ka teenuse kättesaadavusele. Mitmete nii Ida-Viru kui ka teiste maakondade elanike jaoks võib tervishoiuasutusse minemine olla tülikas samm, mida ei soovita ette võtta.

Protsessi lihtsustamiseks oleme viimastel aastatel kasutusele võtnud mitmeid uusi lahendusi. Näiteks pakutakse emakakaelavähi sõeluuringule kutsututele võimalust tellida endale test koju. See on paljude jaoks mugav lahendus, kuna hoiab kliinikusse mineku arvelt aega kokku ning testi saab teha privaatselt, endale sobival ajal ja kohas.

Tänavune kodutestijate number saab olema suurem, sest eelmisel aastal sai kodutesti teha vaid aasta teises pooles. Sel korral on kodutestimise võimalus saadaval aga juba aasta algusest – tasuta kodutesti komplekti saavad endale tellida kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised tellimiskeskkonnast või küsida testi Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteekidest.

 

Rinnavähi sõeluuring toob mitmeid uuendusi

Samuti on tehtud tööd rinnavähi sõeluuringu kättesaadavuse parandamiseks. Selleks, et igaüks saaks sõeluuringul käia võimalikult mugavalt kodu või töö lähedal, sõidavad mööda Eestit ringi kolm sõeluuringut teostavat mammograafiabussi. Ka selle algatuse on naised hästi vastu võtnud ning busside töökoormus on üsna suur. Kõikide huviliste teenindamiseks on bussid pikendanud ka oma lahtiolekuaegu, töötades ka õhtutundidel ning vahel isegi nädalavahetustel.

Oleme tervisekassas kuulnud, et on siiski naisi, kel pole õnnestunud bussi aega saada. Buss käib igas maakonnas mitu korda, nii et kui esimesel korral ei õnnestu endale aega saada, siis ei tasu muretseda, sest võimalusi bussi külastada tuleb aasta jooksul veel.

Samuti julgustan aega broneerima statsionaarsete teenuseosutajate juurde kliinikutes, mida saab teha ka mugavalt digiregistratuuris. 2023. aasta alguses pakkus vaid üks haigla võimalust aega digiregistratuuris broneerida, kuid alates sügisest pakuvad juba pea kõik teenuseosutajad digiregistratuuris rinnavähi sõeluuringu aegasid. Alati tasub aga ka haiglasse helistada, sest kõik ajad ei pruugi digiregistratuuris nähtavad olla.

Tänavu laienes ka rinnavähi sõeluuringule kutsutute sihtrühm. Kui varasemalt oodati uuringule 50–68-aastaseid naisi, siis tänavu lisandusid kutsutute sekka ka 70- ja 74-aastased ning järgmisel aastal oodatakse sõeluuringule kõiki 50–74-aastased naised, kellele pole viimase 12 kuu jooksul mammograafiat tehtud ja kes pole viimase viie aasta jooksul põdenud rinnavähki.

Rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm, igal aastal haigestub üle 900 naise ja neist umbes veerandil on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud.

Paljudel naistel on rinnavähki haigestumiseks geneetiline eelsoodumus. Seetõttu valmistab tervisekassa ette geeniinfol põhinevat sõeluuringut. Uuringu sihtrühm on 40-aastased naised, kelle nõusolekul arvutatakse nende geeniandmete põhjal isiklik riskiskoor rinnavähki haigestumiseks. Kõrgema riskiskooriga naised peaksid hakkama igal aastal kontrollis käima, teised jätkavad tavapärases vanusepõhises sõeluuringuprogrammis.

Uued sõeluuringud on väljatöötamisel

Võime loota, et varsti hakkab vähki haigestumus ja suremus vähenema, sest ihaldatud 70 protsenti ei ole enam kaugel. Lisaks on plaan tulevikus sõeluuringute ringi laiendada ning selle nimel käib järjepidev töö. Katsetamisel on nii kopsu- kui ka eesnäärmevähi sõeluuring, mis loodetavasti järk-järgult üle Eesti kasutusele võetakse.

Eestis diagnoositakse keskmiselt üle 800 uue kopsuvähijuhu aastas ning aastas sureb kopsuvähki üle 600 inimese. Nagu ka teiste vähkide puhul, on ka kopsuvähki varases staadiumis kergem ravida ning just varasel avastamisel sõeluuringu fookus ongi.

Kopsuvähi sõeluuringu tegemist on Tartu maakonnas katsetatud alates 2021. aastast. Esmalt tehti seda väiksemas mahus, kuid 2022. ja 2023. aastal osales juba lõviosa Tartu ja Tartumaa perearstikeskustest. Perearstid ja -õed suhtlesid oma nimistute 55–74-aastaste ravikindlustatud patsientidega ja küsisid, kas nad suitsetavad või on kunagi suitsetanud ja kas nende peres on esinenud kopsuvähki. Saadud vastuste alusel määratud riski põhjal suunati osa patsiente madaladoosilisse kompuutertomograafiasse, et tuvastada võimalik kopsuvähk.

Eesnäärmevähk on samuti levinud, seda avastatakse aastas umbes tuhandel Eesti mehel. Koostöös Eesti Uroloogide Seltsiga viiakse Eestis tervisekassa toel läbi eesnäärmevähi sõeluuringu teostatavusuuringut.

Tervise Arengu Instituut saadab aprillis alanud katseprojekti käigus sõeluuringu kutse 50–69-aastastele Tallinna ja Tartu meestele, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul teinud PSA analüüsi (prostataspetsiifilise antigeeni vereanalüüs) ning kellel ei ole elu jooksul diagnoositud eesnäärmevähki. Kokku on mehi, kellele pakutakse võimalust teha laboris PSA analüüs, rohkem kui 13 000.

Mehed, kelle vereanalüüsi tulemus näitab kõrget PSA taset, suunatakse uroloogi vastuvõtule. Uroloog teeb intervjuu, hindab riske ja suunab kõrgema riskiskooriga mehed MRT-uuringule. Kui kõik läheb edukalt, saab mõne aasta pärast seda sõeluuringut teha üle kogu Eesti.

Toimetaja: Kaupo Meiel.

Allikas: https://tinyurl.com/k9d3cwc8 

Kuula sõeluuringute teemalist podcasti https://tinyurl.com/3xasrbj7

Pane oma teadmised proovile sõeluuringu viktoriiniga Anne &Stiilis - https://tinyurl.com/7nrdmwfy